Kehtna valla noorsootöö arengusuunad 2012-2015 Kehtna 2012 |
Sissejuhatus
2011. aasta sügisel algatas Rapla maakonnas tegutsev MTÜ Kehtna Kultuuriselts noorsootöö arengusuundade dokumendi koostamise. Peamiste põhjuste seas, miks selline arutelu luua, oli arusaam riskidest, mis kaasnevad elanike äravooluga. Ühe vajaliku sammuna peeti vajalikuks korrastada ülevaateid noortele suunatud tegevustest. Kohaliku noorsootöö korraldamisesse on vald korrapärasemalt panustanud viimased 5-6 aastat. Arengusuundade koostamine pakkus võimaluse olukorda uuesti hinnata ja arutleda, millistele praktikatele toetudes edasi minna. Arengusuundade dokumendi eesmärk on anda ülevaade võimalikust tulevikupildist, analüüsida hetkeprobleeme ning välja pakkuda need eesmärgid ja tegevused, mis aitaks noorsootööd lähitulevikus veel sisukamaks ja läbimõeldumaks muuta. Arutelude protsess oli avatud kõikidele huvilistele ning seejuures oli tähtsal kohal põhimõte, et kaasa rääkimise võimalus oleks ka noortel enestel. Dokumendi edasise järgimise osas leppisid osapooled kokku, et oluline on püstitatud eesmärgid vähemalt kord aastas koos üle vaadata ning vajadusel kokkulepitut täpsustada. Koordineeriv roll arengusuundadega seotud arutelude kokkukutsumisel ja läbiviimisel jääb Kehtna Vallavalitsuse noorsootööspetsialisti ning loodava Noorsootöö Ümarlaua ülesandeks. Suur tänu kõikidele kaasamõtlejatele! /Sissejuhatuse eesmärk on lühidalt selgitada, miks ja kellele sellist paberit vaja on. Seda versiooni võib täiendada, lühendada vms. Samuti võib siia lisada nimekirja neist, kes aruteludes osalesid ning sellega oma panuse andsid./ |
Tulevikupilt 2018
Siia on koostatud üks võimalik ülevaade „Ajaleht tulevikust“ harjutuse põhjal. Seda teksti saa samuti täiendada-toimetada, mõtteid lisada, teisiti sõnastada või hoopis ära jätta. Põneva ideena tundub selles osas ka noorte mõtteid kuulata ja näha, millist Kehtna valda nemad 2018 aastal näha sooviksid. Lähituleviku peale mõeldes on tähtis lihtne põhimõte, et Kehtna vald oleks noortele hea ja erinevatele võimalustele avatud kodupaik. Seejuures on tähtsal kohal nii huvitegevus ja eneseteostamise võimalused kui ka selleks vajalik keskkond: noortekeskused ja –toad kõikides valla asulates, spordisaalid, huvikoolid, pargid jms. Ja loomulikult on olemas Kehtna, olgu haldusreformi ning administratiivsete piiridega just nii nagu parajasti on. Kogukonna jaoks on tähtis noori mõista ning võimaldada neile ligipääs teemadele, mis neid kodukoha juures huvitavad. Kehtna vallas on uksed noorte jaoks avatud. Kehtna valla noortekeskused ja -toad tegutsevad aktiivselt, kasutades seejuures kohalike vabatahtlike abi. Noorsootöötajad on oma valdkonna asjatundjad ning nende töötingimused on piisavalt head pühendunud ja motiveeritud tööks. Noortele on eeskujuks mitmed vallast pärit arvamusliidrid, kes on oma tegemistes edu saavutanud ning nüüd kodukandis oma kogemusi jagavad. Kehtna vallas toimetab aktiivselt töömalev, huvitegevustele lisab värvi noortebändide festival, kohalikud kiigepeod, tegevused Keava mägede seikluspargis ja Paluküla suusabaasis. Samuti on hoogustunud noortelaagrite tegevus, käigus on noortebuss. Kehtna vallas töötavad edukalt kolm kooli. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool on üle riigi populaarne õppeasutus luues paigale ka laiemat tähendust, kooli sisseastujate arv püsib aastatega stabiilne. Kehtna valla jaoks on noorte valikud kodukoha osas tähtis teema ning selle tõestuseks on noortele sobiva elukeskkonna arendamine, kus noored pered leiavad võimaluse jääda kodukohaga seotuks. Kohalik ettevõtlus näeb kohalikes noortes peituvat potentsiaali ja innustab neid ennast ka töökoha kaudu kodukohaga siduma. Noored loovad ise oma tuleviku ning teevad seda teadlikult Kehtnaga arvestades. |
Hetkeolukorra analüüs
Noorsootööga seotud huvirühmad Kehtna valla noorsootöö arengusuundade dokumendi juures peetakse eesmärkide saavutamisel oluliseks järgmiste huvirühmade kaasamõtlemist ja panust:
· Kogudused, usuorganisatsioonid (?) Eeskätt nendele huvirühmadele toetudes saab luua tingimused, et valla noorsootöö kvaliteet uueneks ning saavutaks oma peamised eesmärgid. See, kuidas ja millise aja jooksul siin kirjeldatud osapooled täpsemalt saavad panustada, on ära toodud tegevuskavas. |
SEESMISED TUGEVUSED
v Kehtna vallas on ametis võimekas noorsootööspetsialist. v Vallas tegelevad noortega võimekad ja kogenud spetsialistid[1] (lisada arv). v Ligi pooled Kehtna valla külaseltsidest ja kodanikuühendustest on aktiivsed ja huvitatud noorsootöö arendamisest. v Vallavalitsus on noorsootöö arendamise tähtsust mõistnud ja näeb selle olulisust (vt valla kehtiv arengukava). v Vallas on olemas hulk erinevaid osapooli, kes näevad valdkonna ühises arendamises ühist kasu (näiteks arengusuundade väljatöötamisse panustavad organisatsioonid ja inimesed). v Vallas on olemas taristu, mis aitab kaasa noorsootöö sisukamaks muutmisele (koolide (spordi)saalid, spordiväljakud, Kehtna Noortekeskus (sh noortetoad), Kehtna huvikool, Valtu spordikeskus, Paluküla teviserajad, Kehtna-Rapla kergliiklustee, Kehtna maadlusmaja, raamatukogud, MTK uus õpilaskodu, Eidapere õpilaskodu võimalused). v Vajadusel saab kasutada vabatahtlike abi (seni kogemused kümnekonna inimesega). v Eesti Kaitseliidu tegevus vallas. [1] St palgalised noorsootöötajad, huvikoolide õpetajad, huviringide juhendajad (st kõik, kes sisustavad noorte koolivälise tegevusega seotud aja, sh eraldi arvestuses kodanikuühenduste kaudu noortega tegelevad inimesed). |
SEESMISED NÕRKUSED
v Vallas on arvestades vajadust ja võimalusi vähe palgalisi noorsootöötajaid. v Noorte ligipääs huviharidusele on ebaühtlane (rahalised põhjused, logistika). v Valdkonna tegevuste kavandamine ja sellega seotud kaasamine pole seni olnud süsteemne, koostöövõimalusi on kasutatud vähem, kui võinuks (näiteks kohalike ettevõtjatega või Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooliga). v Valdkonna kasutuses olevad finantsid pole piisavad, selle tulemusena kannatab ka panustajate motivatsioon. v Vabatahtlike kaasamine on olnud vähene. v Valla piires toimuvat noorsootöö valdkonna infovahetust tegevuste kohta saab korraldada paremini. v Üldine teadlikkus noorsootöö osas on madal. v Põlvkondade ühistegevusi on vähe. |
VÄLISED VÕIMALUSED
v Eestis kogub hoogu vabatahtlike liikumine – seda saab ka Kehtnas ulatuslikumalt rakendada. v Valdkonna finantside täiendamiseks on võimalus taotleda EL vahendeid. v Noored otsivad ja leiavad suure osa neid huvitavast teabest internetist, seega on sinna panustamine üks võimalusi suurema kaasamise saavutamiseks. v Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool pakub mitmesuguseid koostöövõimalusi. v Noorsootöö eestvedajate kaasamine erinevatesse koolitustesse, mis vallas toimuvad. VÄLISED OHUD v Kehtna valla elanike arv on vähenevas trendis. v Kehtna asulat ähvardab magala mentaliteet. v Mitmed sotsiaalsed trendid viitavad elanikkonna jätkuvale kihistumisele ja üldise elukvaliteedi halvenemisele, see aga vähendab oluliselt noorte huvi valda jääda (nt tööpuudus). v Konkurents noorte vabale ajale on suur. |
|