Dokumendis olevad tabelid avanevad suurelt kui nende peale vajutada
R A P L A M A A K O N D K E H T N A V A L D K E H T N A A L E V I K U A R E N G U K A V A 2 0 1 1 – 2 0 1 5 KEHTNA 2011 |
Sisukord
A. Kehtna alevik (kirjeldus ja tänane olukord) lk. 2 1. Eessõna lk. 2 2. Ülevaade Kehtna alevikust lk. 2 2.1 Aleviku paiknemine lk. 2 2.2 Aleviku ajalugu lk. 2 2.3 Aleviku looduslikud olud lk. 3 2.4 Aleviku majanduslikud olud lk. 3 2.5 Aleviku taristu lk. 4 2.6 Aleviku elanikkond lk. 5 2.7 Aleviku inimkapital lk. 5 2.8 Aleviku elanike koostöö lk. 6 2.9 Aleviku muutumine ja arengutendentsid lk. 6 3. Alevikku käsitlevad õigusaktid lk. 6 B. Aleviku probleemid lk. 6 C. Tulevikupilt (visioon) lk. 7 D. Eesmärgid lk. 7 E. Tegevuskava lk. 8 G. Eelarve lk. 9 H. Arengukava jälgimine ja hindamine lk.10 I. Arengukava lisad lk.10 |
A. Kehtna alevik (kirjeldus ja tänane olukord)
1.Eessõna Arengukava eesmärgiks on määrata tulevikunägemus, kuhu ja millises suunas alevik areneb. Põhiliseks lähtekohaks arengu kavandamisel on seisukoht, et Kehtnas elavatel inimestel on turvaline elupaik, kus on hästi korraldatud teenindus, häireteta tegutsev taristu ning loodud võimalused vaba aja sisukaks veetmiseks. Seejuures peame silmas, et lisaks vallakeskusele on alevik elupaigaks Kehtna MTK õppuritele ning tõmbekeskuseks ümbritsevatele küladele. Arengukava poolt kavandatud arengusuunad ulatuvad aastani 2015, kava on oluline ka aleviku arenguks vajalike vahendite taotlemiseks investeerimisfondidest. Eelnevat arvestades asuti koostama aleviku arengukava lähtealuseid. Sellekohane teade avaldati 2006. aastal „Valla Vaatlejas“ ja korraldati ankeetküsitlus. Elanike arvamuste ja ettepanekute põhjal koostati arengukava aluspõhimõtted ja –ülesanded, milliseid täpsustati MTÜ Kehtna Kultuuriseltsi ja Kehtna esinduskogu poolt kokku kutsutud koosolekul 04.02.2011. Arengukava koostamiseks moodustati kultuuriseltsi ja esinduskogu liikmetest initsiatiivgrupp, kuhu kuuluvad Tõnis Blank, Kalju Eilart, Eero Kalberg, Aleksander Kuruson, Reet Langi ja Heik Past. Initsiatiivgrupp kaasab oma töösse aleviku elanikkonna erinevate tegevusvaldkondade esindajad. Teemagrupid ja nende esindajad on toodud lisas. 2. Ülevaade Kehtna alevikust 2.1 Aleviku paiknemine Kehtna alevik asub Kehtna valla põhjaosas, 12 km kaugusel Rapla linnast. Alevikku läbib tugimaantee T-15 (Tallinn-Rapla-Türi). Logistiliselt on Kehtna asend soodne - Tallinna on ligi 65 km, Türile 40 km, ka Pärnusse, Haapsallu ning Viljandisse saab umbes 1,5 tunni pikkuse autosõiduga. Keava raudteejaam asub alevikust 2 km kaugusel, rongiühendus on Tallinna, Pärnu ja Viljandi suunal. Aleviku soodne asend võimaldab elanikel käia tööl niihästi Raplas kui ka Tallinnas. Kehtna lõunaservast viib asfalteeritud maantee Järvakandi suunas. Rööbiti tugimaanteega kulgeb Raplani kergliiklustee.2.2 Aleviku ajalugu Kehtna on Rapla maakonna suurim alevik, mis on kasvanud ja arenenud kui endise suurmajandi keskasula. Aleviku vahetus läheduses Tallinn-Rapla-Türi maantee äärsel põllul asub viis muinsuskaitse all olevat kivikalmet meie ajaarvamise algusest, mis annab tunnistust inimasustusest selles piirkonnas juba ammustel aegadel. Kehtna nime on mõisana mainitud esmakordselt 1470.aastal (Kectel). Mõisate võõrandamisel 1920.aastal sai mõisa südamikust Kehtna riigimõis, kus 1925.aastal alustas tööd Kehtna Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise kool, mis 1931.a reorganiseeriti Kehtna Kõrgemaks Kodumajanduskooliks. Sõjajärgsetel aastatel jätkus Kehtnas põllumajandusliku suunaga koolitustegevus. Erinevate ametikoolide järjepidevust jätkab tänane Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, kus on võimalik omandada eriharidus mitmetel kutsealadel nii põhikooli kui ka keskhariduse baasil. Kooli juures viiakse läbi mitmesuguseid täienduskoolitusi. 559 ha suurusest koolide õppemajandist moodustati 1958. a Kehtna sovhoos, millest mitmete liitmiste tulemusena kujunes 13042 ha suurune Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi alluvuses olev Kehtna Näidissovhoos-tehnikum, kus oli harmooniliselt ühendatud tootmistegevus, teaduslik uurimistöö ja spetsialistide koolitamine. |
2.3 Aleviku looduslikud olud
Kehtna aleviku asuala kuulub maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaa põllustatud moreenitasandike, metsade ja soode maastiku hulka. Alevikule on iseloomulikud hilised kevadised ja varased sügisesed öökülmad. Kehtna aleviku piiril voolab Kuusiku jõgi, millele on rajatud paisjärv – Räägu veehoidla, mille esialgne otstarve oli põllukultuuride kastmiseks vajaliku veevaru loomine. Paisjärve liivane kaldariba ja karge vesi pakuvad suvise palavaga mõnusat puhkust. Järve toodud karpkala ja seal looduslikult elunev haug meelitavad sinna õngemehi. Alevikku ümbritsev maastik on lagedavõitu, suurte põldude ja karjamaadega. Põllumaa on enamikus dreenitud, suhteliselt viljakas ja mõõdukalt kivine. Alevikus paikneb looduskaitse all olev arhitektuurimälestis Kehtna mõisapark (ca 10 ha), mis koos korruselamute vaheliste haljasaladega moodustab ühtse roheala aleviku loodeosas oleva parkmetsaga. Aleviku haljasalad ja mõisapark on hooldatud. Valminud on mõisapargi renoveerimisprojekt ja on alustatud aleviku keskväljaku kujundamisega. Teede äärde on paigaldatud istepinke ja prügikaste. Parkmetsa on rajatud kaks staadioni. Lastele on ehitatud mänguväljak ja talverõõmude nautimiseks liumägi. Kehtna vallas aastaid korraldatud heakorra konkurssidel on alati hindamist väärinud mõni aleviku kaunilt kujundatud koduaed. 2.4 Aleviku majanduslikud olud Ettevõtlus Pärast Eesti taasiseseisvumist toimunud põllumajandusreform tõi kaasa olulisi muutusi ka aleviku majandusellu. Põllumajandusreformi käigus korraldati senine sovhoostehnikum 1992. a algul ümber reaks iseseisvateks ettevõteteks. Praegu on registreeritud Kehtna alevikus Rapla maakonna ettevõtluskeskuse andmetel üle 10 füüsilisest isikust ettevõtja ja ligi 60 osaühingut, millised on seotud tegevusega alevikus või lähikonnas (loetelu lisatud). Kehtna alevikus suuri tootmisettevõtteid ei ole. Suur osa aleviku elanikkonnast käib tööl väljaspool. Kohapealsed suuremad tööandjad: Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kehtna Põhikool Kehtna Vallavalitsus Kehtna Lasteaed “Siller” Kehtna Kunstide Kool Kehtna Mõisa OÜ Kehtna Seakasvatus OÜ Kehtna Lihatööstuse OÜ Triger-E OÜ Estobir OÜ Rapla Tarbijate Ühistu ja lähinaabruses asuvad AS REY ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Tööhõive Kuna kohapeal töökohti napib, käib osa elanikke tööl maakonnalinnas Raplas ja teistes lähikonna asulates. Alates 90-date aastate lõpust töötavad eeskätt keskealised ja nooremad mehed Tallinnas, autovedude kui ka ehituse alal, aga ka ametiasutustes. Osa noori on asunud tööle ka välismaale, eeskätt ehituses ja transpordis. Samas on tööpuuduse probleem tõsine naiste hulgas. Kuna enamik naisi on pere-emad, on neil raskendatud kodust kaugemal tööle käimine. Kahjuks elab alevikus ka märkimisväärselt palju inimesi, kes ei olegi huvitatud töötamisest. 2011.aasta jaanuaris sai alevikus 62 peret toimetuleku toetust, mis moodustab 44% kogu valla vastavast näitajast. Nendes peredes on koos lastega 145 liiget, kellest 18-l on pidevalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alevikus on 9 sotsiaalkorterit. Pikaajalise tööpuuduse ja töötamise harjumusest võõrdunud isikute probleeme aitaks leevendada rehabilitatsioonikeskuse loomine. Kaubandus: Rapla Tarbijate Ühistul on alevikus A ja O tüüpi kauplus, kus peale toidukaupade on võimalik osta ka mõningaid majapidamiskaupu. Elektri- ja sanitaartehnilisi materjale on müügil Triger-E OÜ kaupluses. Töötab ka tööstuskaupade kauplus ja lillekiosk. Elanikkonna esmaste vajaduste rahuldamiseks olemasolevates kauplustes müügil olev kaubavalik on piisav. Suurema kaubavalikuga on 12 km kaugusel asuv Rapla linn. Toitlustus: Aleviku elanikel on võimalik Kehtna MTK sööklas vaid lõunatada. Varasematel aastatel tegutsenud kaks toitlustusettevõtet on oma tegevuse lõpetanud. Puudub kohvik-restoran, kus saab õhtustada ja seltskondlikult aega veeta. Haridus: Alevikus töötab ametikool, põhikool, kunstide kool, siseujulaga lasteaed, noortekeskus. Kultuuriline teenindus: Alevikus on rahvaraamatukogu koos avaliku internetipunktiga. MTK peahoone III korrusel asuvat raamatukogu ja selle lugemissaali on eakatel inimestel füüsiliselt raske külastada, liikumispuudega inimestel pääs sinna puudub. Kehtna klubis töötavad mitmed isetegevusringid; tegutseb pereklubi, eakate päevakeskus, invaklubi. Sporditegevus: Sporditegevuseks on alevikus kaks staadioni ja kaks võimlat ning maadlusmaja. Kergliiklusteed kasutavad intensiivselt rulluisutajad ja -suusatajad, samuti kepikõndijad. Tervishoid: Töötab kaks perearstikeskust, ravimite ostmiseks on avatud apteek. Teenindus: Kohapeal on postkontor, töötab kaks juuksurit, bensiinijaam; öömaja pakub külalistemaja. Pangaasutusena tegutseb Kehtna Hoiu-laenuühistu, pangaautomaat. Elanikkond saab ohtlikke jäätmeid ära anda jäätmejaamas. Turvalisus: Turvalisuse tagamiseks on alevikus konstaablipunkt ja tuletõrjedepoo. Alevikust 2,5 km kaugusel asub Kehtna Hooldekodu. Kehtna kirik ja surnuaed paiknevad 3,5 km kaugusel. |
2.5 Aleviku taristu
Kehtna alevik on elektrifitseeritud suures osas õhuliinidega, Vanad alajaamad on asendatud kaasaegsetega. Alevik on kaetud mobiilside võrgustikega. Alates 2003.a on telefoniühendus digitaalne ja võimalik on interneti püsiühendus. Alevikus on 26 korterelamut (moodustatud on 13 korteriühistut) ja 69 ühepereelamut. Enamik korterelamuid on lülitatud kaugküttevõrku. Kaugkütte katlamaja paikneb aleviku serval ja varustab soojaga ka MTK hooneid, põhikooli, lasteaeda, kunstide kooli ning klubi. Alevikus on välja ehitatud tänavavõrk, valdav enamik tänavatest on asfalteeritud. Tänavad on kitsad ja vähe on kõnniteid. Alevikku on paigaldatud viidad ja hoonetele tänava nimetusega ja maja numbriga sildid. Alevikus paremaks orienteerumiseks on paigaldatud kaks tänavanimetustega aleviku plaani. Seoses autode arvu kiire suurenemisega on korrusmajade juures probleeme parkimisega, kitsa majaesise tee äärde pargitud autod segavad talvel lume lükkamist. Alevikus on korraldatud prügivedu ja tänavate hooldus. Välja on ehitatud kaasaegne veevarustussüsteem veepuhastusjaamaga ja renoveeritud kanalisatsioon (välja vahetatud enamik torustikust, ehitatud kolm automaatset reovee ülepumplat ja automaatne reovee puhastusjaam. Ühtsesse veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi on lülitatud kõik aleviku tarbijad. Mitmesse kohta aleviku territooriumile on paigaldatud tuletõrjevee hüdrandid. Vee- ja kanalisatsiooni teenust osutab Kehtna Elamu OÜ, kelle majandada on ka korterelamud, kus puuduvad korteriühistud. |
2.6 Aleviku elanikkond
Kehtna alevikus elab seisuga 01.01.2011 1237 inimest, nendest 593 meest ja 644 naist. Leibkondi on 558. Seisuga 01.01.2006 oli aleviku elanike arv 1396, leibkondi 584. Elanikkonna vanuseline ja sooline jagunemine (aasta alguse seisuga): Mehed Naised Kokku 2011 2006 2011 2006 2011 2006 Lapsed 102 145 98 118 200 263 (kuni 14 a) Noored 228 249 165 210 393 459 (15-34 a) Keskealised 194 194 230 257 424 451 (35-59 a) Vanemad 69 64 151 159 220 223 (60 ja üle) Kehtna Põhikoolis õpib 168 (2006. a 224) last. Lisaks nendele omandavad kohalikud noored haridust erinevates gümnaasiumides, rakenduslikes õppeasutustes ja kõrgkoolides. Kehtna elanikkond on põhiliselt eestlased, kuid on ka mitmeid vene, valgevene ja muud päritolu inimesi. Neile on viimastel aastatel lisandunud paljud sisserändajad. Mitte-eestlastest elanikkond on täielikult integreerunud ja rahvusprobleeme ei ole. Probleemiks on mujalt Kehtnasse elama asunud inimesed, kellest paljud ei ole oma elukohta siia registreerinud. Seetõttu puudub täpne ülevaade elanikkonnast, mis takistab olukorra prognoosimist ja arengusuundade väljatöötamist. Ajavahemikus 01.01.2005 kuni 15.02.2011 on Kehtna alevikust lahkunud 488 inimest (sellest surma läbi 80), juurde tulnud 386 (neist 86 sündi). Põhiline ränne on toimunud Harjumaa ja Raplamaa suunal: Harjumaale lahkus 129 inimest (sh Tallinna 82) sealt saabus 85 inimest (sh Tallinnast 59) Raplamaale lahkus 116 inimest (sh Rapla linna 52) sealt saabus 98 inimest (sh Rapla linnast 36). 2.7 Aleviku inimkapital Kehtna aleviku inimkapital, s.t. siin elavate inimeste vaimne, majanduslik, sotsiaalne võimekus ja potentsiaal, on välja kujunenud aastakümnete jooksul siin tegutsenud koolide ja teadusasutuste mõjutusel. Alevikus on palju kõrgema ja kesk-eriharidusega spetsialiste, eeskätt põllumajandusliku, tehnilise ja ehitusliku eriala töötajaid, kes moodustavad tööturul läbilöögivõimelise potentsiaali. Küllaltki head palka maksev majand, kes lisaks pakkus inimestele ka mugavustega korteri ja Tallinna ning Rapla ligidase elukoha, võis omale töötajaid valida. Kehtna aleviku keskeas ja vanematest elanikest on põhiline osa kuuekümnendatel - kaheksakümnendatel aastatel sisse rännanud, noored aga juba siin sündinud. Viimasel ajal on märgatav Eesti teistest piirkondadest pärineva mittetööjõulise (eaka või asotsiaalse) kontingendi koondumine Kehtnasse. |
2.8 Aleviku elanike koostöö
Kehtnas kui suhteliselt noores ja suures osas sisse rännanud elanikega asumis ei ole märgata elanike tahet ühiseks koostööks. Võib-olla on selle põhjuseks eestvedajate puudumine. Hästi organiseeritud ja varakult teada antud uue allee istutustalgutest osavõtt oli arvukas, hulgaliselt oli noori perekondi koos lastega. Varem ühendas elanikke töötamine ühises suures sovhoos-tehnikumis, mis on nüüdseks likvideeritud. Seetõttu on kadunud ka mitmed traditsioonilised ühisüritused nagu lõikuspidu ja vastlapäev, MTK saali kõigile avatud uksed vana aasta viimasel ööl. Jäänud on veel aleviku jaanituli. Kehtna alevikul on nõrgalt arenenud aktiiv. Initsiatiivgrupi poolt ellukutsutud aleviku elanike esinduskogu tegevus ei ole leidnud laialdast kandepinda. 2.9 Aleviku muutumine ja arengutendentsid Vaatamata sellele, et alevikus on reserveeritud maad elamukruntideks, ei ole ehitustegevus eriti hoogne, viimastel aastatel on püstitatud kolm pereelamut. Alevikus on müügis kaks pereelamut ja mitmed korterid. Tühjana seisavad 5 kõigi kommunikatsioonidega varustatud tootmishoonet, on ka hoonestamata tootmismaad. Seega võimalused aleviku arenguks on olemas. Täpsema ülevaate annab lisatud aleviku üldplaneeringu kaart. Uueks tootmishooneks on Kehtna Mõisa OÜ ehitatud lüpsikarja farm. Toimub olemasolevate lautade rekonstrueerimine. EL struktuurifondide toel rekonstrueeris Kehtna MTK amortiseerunud ühiselamu kaasaegseks õpilaskoduks, käsil on rasketehnika õppekompleksi rajamine. Need tegevused on aluseks Kehtna MTK kujunemisel rahvusvahelisel tasemel hariduskvaliteediga kutse- ja elukestva täiendõppe Kesk-Eesti piirkondlikuks kompetentsikeskuseks. MTK väljaehitamine ja areng toob alevikku juurde uusi töökohti. On loota, et aleviku areng on tõusujoonel vaatamata sellele, et viimase viie aastaga on registrisse kantud aleviku elanikkond vähenenud 11 %, seda enamikus noorte arvel. 3. Aleviku arengut käsitlevad õigusaktid
|
B. Aleviku probleemid
1. Taristu osas: · Üldkasutatava toitlustuskoha puudumine · Kehtna Rahvaraamatukogu ebasoodne asukoht ja ruumikitsikus · Tervisespordi objektide vähesus · Autode parkimiskohtade vähesus · Puudub turvaline ühendustee Räägu veehoidlaga · Kaugkütte süsteemis suured soojakaod (elamud ja trassid) · Puudub koht suviste väliürituste korraldamiseks (laululava) 2. Sotsiaalsed: Elanikkonna vähene aktiivsus
D. Eesmärgid:
1. Toimiv valla ja MTK koostöö, mille tulemusena: - Kehtnas töötab õpilasi ja kogu aleviku elanikkonda teenindav kohvik- restoran - Kehtna Rahvaraamatukogust on kujunenud kõigile ligipääsetav kaasaegne infokeskus - MTK saal on aktiivses kasutuses aleviku ja ümbruskonna elanike kultuuriliseks (teatrietendused, kontserdid) teenindamiseks 2. Läbi koostöö Noortekeskusega on aleviku noored aktiivselt kaasatud Kehtna arengu kujundamisse. - Pallimänguväljak on korrastatud - Ühiselt on rajatudnoortele skatepark - Koostöös MTK, külaaktiivi ja noortekeskusega on tagatud noorte ettevõtlikkuse ja kutseoskuste arendamine 3. Elanikkonna aktiviseerimine - Selle tulemusena on ühistööga taastatud terviserada Männitukas - Kehtna alevikus on rajatud ja töötab sotsiaalkeskus (töötute rehabilitatsioonikeskus) 4. Elukeskkonna areng - Läbi autoomanikke aktiviseerimise on rajatud korruselamute juurde parkimisalad vastavalt valla üldplaneeringule - Kaugkütte säilitamine ja kõikide hoonete (peale eramute) soojusenergiaga varustamine. Kaugkütte jätkusuutlik areng, kindel, usaldusväärne, hajutatud kütuseriskidega, efektiivne, põhjendatud hinnaga, keskkonna nõuetele ja tarbijate vajadustele vastav - Alevikust Räägu veehoidlani on turvaliseks liiklemiseks rajatud kergliiklustee - Suviste massiürituste korraldamiseks on ehitatud laululava |
G. Eelarve
Aleviku arengukavas on rida alevikule olulisi tegevusi, milliste elluviimine vajab ulatuslikke finantsmahutusi. Nende rahastamine ja seega ka teostamine otsustatakse riigi tasandil kaasates Euroopa Liidu erinevaid tugifonde:
|
H. Arengukava jälgimine ja hindamine
Aleviku arengukava elanikkonnale kättesaadav digitaalselt valla kodulehel ja paberkandjal Kehtna Rahvaraamatukogu lugemissaalis. Arengukava elluviimist jälgib aleviku esinduskogu. Kord aastas korraldab esinduskogu laiendatud istungi, kus võetakse kokku arengukava jooksva aasta täitmise tulemused. Selgitatakse välja kavandatud eesmärkide täitmisega saavutatud otsesed tulemused, hinnatakse kaasnevat kaudset tulemust ja ka pikaajalist mõju. Istungist on võimalik osa võtta kõigil soovijail. Laialdasele elanikkonnale tutvustatakse arengukava tegevuste käiku ja tulemusi valla ajalehes „Valla Vaatleja“.
I. Arengukava lisad Lisa 1. Kehtna valla üldplaneeringu Kehtna aleviku tsoneerimiskaart (digitaalne)
Lisa 2. Kaardi tingmärgid (digitaalne)
Lisa 3. Teemagrupid
Lisa 4. Kehtna alevikus registreeritud ettevõtjad (digitaalne)
Aleviku arengukava elanikkonnale kättesaadav digitaalselt valla kodulehel ja paberkandjal Kehtna Rahvaraamatukogu lugemissaalis. Arengukava elluviimist jälgib aleviku esinduskogu. Kord aastas korraldab esinduskogu laiendatud istungi, kus võetakse kokku arengukava jooksva aasta täitmise tulemused. Selgitatakse välja kavandatud eesmärkide täitmisega saavutatud otsesed tulemused, hinnatakse kaasnevat kaudset tulemust ja ka pikaajalist mõju. Istungist on võimalik osa võtta kõigil soovijail. Laialdasele elanikkonnale tutvustatakse arengukava tegevuste käiku ja tulemusi valla ajalehes „Valla Vaatleja“.
I. Arengukava lisad Lisa 1. Kehtna valla üldplaneeringu Kehtna aleviku tsoneerimiskaart (digitaalne)
Lisa 2. Kaardi tingmärgid (digitaalne)
Lisa 3. Teemagrupid
Lisa 4. Kehtna alevikus registreeritud ettevõtjad (digitaalne)